9. juuni 2015

Kama. Eesti rahvustoit


Lia Virkus, Pille Enden

Raamatust leiate 30 erinevat lihtsat ja maitsvat kamajahu sisaldavat rooga, lisaks saate lugeda kama ajaloost, tervislikkusest ja sellest, millised sarnased jahusegud
on meie lähinaabritel. Raamat on valminud koostöös Tartu Mill AS-iga.

Kama on Eestile ainuomane toiduaine, millest täpselt samasuhusena ei leidu kusagil mujal maailmas. Kama söömiseks segati meil seda algselt veega, hiljem juba rõõsa või hapupiimaga. Paksuks kördiks segatud kama juurde anti silku-leiba, vedelat kama söödi magustoiduna. Lisaks kördile söödi ammustel aegadel ka kamakäkke. Need olid umbed kanamuna suurused koorega segatud kamajahust pätsitud käkid, mida söödi kas värske või hapupiimaga.

Lisaks meeltega tunnetatavale omadustele on kamajahus ka palju peidetud rikkusi, mis otseselt põhinevad kasutatud komponentide- täisteranisu, -odra ja –rukki ning koorimata herne – bioloogilistel väärtustel. Just täistera teeb kamajahust sõna otseses mõttes tervisepommi, eriti muidugi valgest jahust toodetega võrreldes.

Esmalt peaks rõhutama, et kamajahu sisaldab olulisi aminohappeid, mida läheb ohtralt vaja lihaste, naha, juuste ja küünte ehitamiseks, aga ka organismi ainevahetuse kontrollimiseks ja juhtimiseks.

Väga kõrgelt hinnatakse ka kamajahu kiudainesisaldust, mis on oluline tõrgeteta seedimiseks ja organismi puhastamiseks jääkainetest.

Rõõmustavalt palju on kamajahus organismile vajalikke mineraale. Olulisimaks võiks pidada kaaliumit, mida on peaagu kolm korda enam kui valges jahus. Lisaks leidub kamas veel fosforit, räni, rauda, tsinki ja seleeni.

Kamast saab valmistada maitsvaid smuutisid, nt vaarika-kamasmuuti (lk. 17) või kama-jäätisesmuutit (lk. 17) või hommikust kamaputru (lk. 19), mis valmib kergelt ja lihtsalt. Kuumuta vesi ja piim keema ja nirista hulka kamajahu ja sool. Puder valmib 10 minutiga.
Võid valmistada nii soolaseid kui magusaid trühvleid- nt rukkikamatrühvlid kiluga (lk. 21) ja kamatrühvlid Vana Tallinna ja metspähklitega (lk. 66).
Kamast võid valmistada pirukaid, sepikut ja kasutada seda paneeringuna kas lihale või aedviljadele. Lihtsa magustoiduu saad vahukoorest, moosist, maitsestamata kohupiimakreemist, kamajahust ja värsketest marjadest – marjase kama-kohupiimavahu (lk. 37). Vahelduseks tavalistele nisujahust vahvlitele võid proovida kamavahvleid kama-kakaokreemiga (lk.52). Kama on mõnus lisand erinevatele toorjuustu ja kohupiimakreemidele, mida võib tarvitada iseseisva mahustoiduna või kasutada küpsisetordi vahele, nt kama-toorjuustu küpsisekook (lk. 55). Lisades kamajahu pannkoogitainale saad maitsvad pannkoogid, mis on ka tervislikud. Ja miks mitte valmistada koorest kamajäätist (lk. 73), mis valmib munakollastest, suhkrust, piimast kamajahust ja vahukoorest.

5. juuni 2015

Eesti gluteeni- või laktoosivabad toidud: 50 toitu, milles ei ole gluteeni! + 23 toitu, milles ei ole laktoosi!


“Eesti gluteeni- või laktoosivabad toidud” on Eesti ametikoolide toiduasjatundjate poolt koostatud käepärane teejuht, mis aitab nii pere menüü kui ka ostukorvi planeerimisel ka peredes, kus on probleeme toidutalumatusega.

Toidutalumatus tekitab mitmesuguse raskusastmega tervisehäireid. Sellise ülitundlikkuse põhjuseks on tavaliselt mõne toiduaine seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine. Peamiselt ilmneb talumatus gluteeni või laktoosi suhtes.

Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisaval hulgal laktaasi – ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Haiguse raskusastmest olenevalt peab vähendama oma toidus sisalduva laktoosi hulka. Selles raamatus on ära toodud 23 laktoosivaba toidu retsepti.

Gluteenanteropaatia ehk tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist ja odrast valmistatud toit. Kaerast valmistatud toit arvatakse olevat tsöliaakiahaigetele suhteliselt ohutu. Haruharva esineb tsöliaakiat neil inimestel, kelle põhitoiduks on riis või mais. Raamatus leidub 50 gluteenivaba toidu retsepti.

Valmistades toite selles raamatus esitatud retseptide järgi on gluteeni- või laktoositalumatusega inimestel võimalik oma toidusedelit rikastada ja nautida nii erinevaid eelroogasid, suppe, põhiroogasid, magustoite, küpsetisi kui ka jooke.

Menüü mitmekesistamiseks julgustatakse kasutama:
  • eelkõige kodumaiseid köögivilju, marju ja värskeid ürte
  • pähkleid ja seemneid
  • õlisalvei- ehk tšiiaseemneid
  • kinoa- ehk tšiili hanemaltsa seemneid
  • jaanikaunajahu
  • kaaliumi- ja A-vitamiinirohket avokaadot
  • kaera-, riisi-, mandli-, kookos- ja sojapiima, kookoskoort ja –rasva
  • riisi-, maisi-, tatra-, soja- ja teisi gluteenivabu tooteid

RAAMATUS ON GLUTEENI- JA LAKTOOSIVABU EELROOGASID, SUPPE, PÕHIROOGASID, MAGUSTOITE, KÜPSETISI JA JOOKE!

Proovi näiteks gluteenivabu salateid tatrast, riisist, juustu-puuviljasalatit(lk.8). Suppidest on huvitav valik, nt laktoosivaba karri-kookosesupp kana, Hiina kapsa ja nuudlitega (lk. 15). Vaja läheb muna- või riisinuudleid, hiina kapsast, kanafileed sibulat tšillipipart, ingverijuurt, karripastat või-pulbrit, kookospiima ja kanapuljongit. Vahelduseks tavalistele kotlettidele võib teha maitvaid gluteenivabu riisi-porgandikotlette(lk.24) või tatra-kohupiimakotlette(lk.25). Kotlettide paneerimiseks kasutada kas riisi-, tatra- või muud gluteenivaba jahu.
Magustoitudeks sobivad huvitavad gluteenivabad- hirsipuding vanillikastmega(lk.46) või maisimannast mannapuding (lk.47)
Küpsetistest soovitan gluteenivaba suvikõrvitsapirukat kartulitainapõhjal(lk.59). Miks mitte teha ka gluteenivaba minipitsat(lk.62). Pärmitaina tegemiseks kasuta maisijahu, võid, muna, presspärmi, soola ja vett. Täidise võid teha omale meelepärastest köögiviljadest, linnu- või veiselihast või hoopis mereandidest. Magusatest küpsetistest proovi teha gluteenivaba rullbiskviiti pähklitega(lk.66), kus jahu asemel kasutad jahvatatud pähkleid.
Jookidest soovitan hommikusmuutit banaaniga(lk.78-79). Püreesta kannmikseris soja-, kaera- või riisipiim ning banaan; lisa hapukaid marju ning kaerahelbeid või –kliisid. Kui kasutada gluteenivabu riisihelbeid, saad nii gluteeni- kui laktoosivaga smuuti.


Samast sarjast (Ise tehtud- hästi tehtud) on ilmunud ka Eesti gluteeni- ja laktoosivabad toidud: 75 toitu, milles pole ei gluteeni ega laktoosi!