Kama. Eesti rahvustoit

Lia Virkus, Pille Enden

Raamatust leiate 30 erinevat lihtsat ja maitsvat kamajahu sisaldavat rooga, lisaks saate lugeda kama ajaloost, tervislikkusest ja sellest, millised sarnased jahusegud
on meie lähinaabritel. Raamat on valminud koostöös Tartu Mill AS-iga.

Kama on Eestile ainuomane toiduaine, millest täpselt samasuhusena ei leidu kusagil mujal maailmas. Kama söömiseks segati meil seda algselt veega, hiljem juba rõõsa või hapupiimaga. Paksuks kördiks segatud kama juurde anti silku-leiba, vedelat kama söödi magustoiduna. Lisaks kördile söödi ammustel aegadel ka kamakäkke. Need olid umbed kanamuna suurused koorega segatud kamajahust pätsitud käkid, mida söödi kas värske või hapupiimaga.

Lisaks meeltega tunnetatavale omadustele on kamajahus ka palju peidetud rikkusi, mis otseselt põhinevad kasutatud komponentide- täisteranisu, -odra ja –rukki ning koorimata herne – bioloogilistel väärtustel. Just täistera teeb kamajahust sõna otseses mõttes tervisepommi, eriti muidugi valgest jahust toodetega võrreldes.

Esmalt peaks rõhutama, et kamajahu sisaldab olulisi aminohappeid, mida läheb ohtralt vaja lihaste, naha, juuste ja küünte ehitamiseks, aga ka organismi ainevahetuse kontrollimiseks ja juhtimiseks.

Väga kõrgelt hinnatakse ka kamajahu kiudainesisaldust, mis on oluline tõrgeteta seedimiseks ja organismi puhastamiseks jääkainetest.

Rõõmustavalt palju on kamajahus organismile vajalikke mineraale. Olulisimaks võiks pidada kaaliumit, mida on peaagu kolm korda enam kui valges jahus. Lisaks leidub kamas veel fosforit, räni, rauda, tsinki ja seleeni.

Kamast saab valmistada maitsvaid smuutisid, nt vaarika-kamasmuuti (lk. 17) või kama-jäätisesmuutit (lk. 17) või hommikust kamaputru (lk. 19), mis valmib kergelt ja lihtsalt. Kuumuta vesi ja piim keema ja nirista hulka kamajahu ja sool. Puder valmib 10 minutiga.

Võid valmistada nii soolaseid kui magusaid trühvleid- nt rukkikamatrühvlid kiluga (lk. 21) ja kamatrühvlid Vana Tallinna ja metspähklitega (lk. 66).

Kamast võid valmistada pirukaid, sepikut ja kasutada seda paneeringuna kas lihale või aedviljadele. Lihtsa magustoiduu saad vahukoorest, moosist, maitsestamata kohupiimakreemist, kamajahust ja värsketest marjadest – marjase kama-kohupiimavahu (lk. 37). Vahelduseks tavalistele nisujahust vahvlitele võid proovida kamavahvleid kama-kakaokreemiga (lk.52). Kama on mõnus lisand erinevatele toorjuustu ja kohupiimakreemidele, mida võib tarvitada iseseisva mahustoiduna või kasutada küpsisetordi vahele, nt kama-toorjuustu küpsisekook (lk. 55). Lisades kamajahu pannkoogitainale saad maitsvad pannkoogid, mis on ka tervislikud. Ja miks mitte valmistada koorest kamajäätist (lk. 73), mis valmib munakollastest, suhkrust, piimast kamajahust ja vahukoorest.