Antidieet. Söö tunde järgi ja sulle jääb alles sinu raha, heaolu ja õnn

Christi Harrison

Enam kui 90 protsenti teadlikult kaalu langetanud inimestest võtab keskmiselt viie aasta jooksul jälle juurde ja saab kõik kaotatud kilod tagasi. Enamgi veel, tervelt 66 protsenti kaalulangetajatest võtab juurde rohkem, kui nad algselt kaalus maha võtsid.

Kui dieedipidamine on ilmselgelt nii mõttetu, miks sellest siis ikkagi on kujunenud niisugune kinnismõte?

CHRISTY HARRISON võtab oma raamatus põhjalikult vaatluse alla kaalulangetamise ja sellest kasu lõikava multimiljardeid teeniva dieeditööstuse, paljastades võtted, mida see kasutab inimestelt aja, raha, tervise ja õnne röövimiseks. Ta pöörab pea peale teie arusaamad tervisest ja heaolust. Harrison õpetab ära tundma dieedikultuuri salakavalaid vorme ning räägib sellest, kuidas kaalulangetuskatsetest või «ideaalse» toitumise püüdlustest loobumine aitab tegelikult parandada inimeste tervist – kehamõõtmetest olenemata.

«ANTIDIEET» lähtub teadusuuringutest, isiklikest kogemustest ning patsientide ja kolleegide räägitud lugudest, pakkudes piirelammutavat alternatiivi dieedikultuurile, aidates lugejatel taastada kontrolli oma keha, teadvuse ja elu üle ning keskenduda sellele, mis on tegelikult oluline.

- - -

Raamat annab hea ülevaate dieedikultuuri juurtest- kust kõik alguse sai kui salakaval ja mitmepalgeline on dieet. 19. sajandi nn Gibsoni tüdruk- iluideaal valgenahalisest jõukast ja ambitsioonikast naisest, kelle joonistas ajakirja Life tarbeks Charles Dana Gibson, - üleloomulikult kõhn- ja ta rakendati rahavankri ette. Kõik keskklassi naised tahtsid välja näha nagu tema. Sealt mindi edasi järjest enam ja enam saledat keha ideaaliks pidava ühiskonna poole.

Dieetide paradoks seisneb selles, et kõik, kes seda peavad on varem või hiljem jõudnud tõdemuseni, et see ei toimi. Veelgi enam- kui sellest saab kinnisidee, siis siis kaob märkamatult meie aeg ja raha ja kaob heaolu- ning õnnetunne.

Autor rõhutab, et inimesed võiks lõpetada dieedid ja keskenduda söömisele tunde järgi. Lõpetada tuleks samuti toidu liigitamine heaks või halvaks. Lõppude lõpuks- kui süüa kõike mõistlikus koguses, siis ei tekita ükski toit suurt kahju.

Olen autoriga sama meelt, kui ta raamatu lõpus ütleb, et me ei pea kulutama kogu oma aega ja energiat toidu ja keha pärast muretsemisele.

- - -

Lugeja arvustus raamatust:

Täisteksti leiad aadressilt:

https://www.goodreads.com/review/show/3619474983

Jään selle raamatu üle tükiks ajaks mõtlema ja uurin intuitiivse söömise kohta rohkem.
Viimase 150 aasta jooksul on suuremas kehas inimesi kehvemaks peetud ning neis süütunnet tekitatud, millel on tunduvalt hullemad tagajärjed kui ülekaalul. Ka pidev kaalutõus ja -langus mõjutab inimese keha ning põhjustab kohutavaid tervisehädasid võrreldes nendega, kel on kogu aeg olnud sama kaal (hoolimata KMI-st). KMI, muide, loodi Belgia astronoomi poolt kasutades Euroopa päritolu meeste keskmiseid kaale... ja seda niisama statistilise eksperimendi jaoks. Nüüd hinnatakse selle järgi kõiki maailma inimesi, hoolimata päritolust ja soost.
Fakt, mida enamik teavad on see, et dieetidel ei ole pikaajalist toimet, mistõttu on tänapäeval aina enam kuulda "tervislikest" eluviisidest/paastudest, mitte dieetidest. Kuigi see tervislik eluviis, nt, suunab inimesi toituma kalorihulgast, mis on väiksem kui kohutavate tagajärgedega näljutamiseksperiment. 
Jah, autor on klassikaliselt sale, kuid toitumishäired ei ole naljaasi ja nende all kannatavad nii väiksemad kui ka suuremad inimesed. Ehk tasuks keskenduda endale, mitte muretseda n-ö paksuse epideemia pärast. Ja mõelda ka sellele, kuidas ise toitumisele mõtleme ning kas ehk on täna ilmselgeid söömishäire sümptomeid. Nt kas piirame söömist ja siis sööme korraga liiga palju? Pole midagi teha, et meid on õpetatud viltu vaatama suurema kehakaaluga inimestele. Nt kui oleks võimalik, et saaksid teha kõike, mida aga tahad kehaliste piiranguteta, siis kas tahaksid siiski kaalu kaotada? Mind pani igatahes mõtlema, miks on vaja ka keha suurust muuta, kui kaal ei mõjuta liikumist ega tervist. Suurem kehakaal ei ole tingimata halb asi. Aeg mõtlemist muuta ja elada oma elu.