Roheline tervisepomm avokaado

Tiina Lebane ja Merrit Kiho

Supervili Avokaado:

• On üks kõige õli- ja energiarikkamatest puuviljadest.

• Põhiosa selles sisalduvatest rasvadest moodustavad kergesti omastatavad monoküllastumata rasvhapped, mis:

Ø      on abiks naha ja juuste toitmisel,

Ø      kortsude ennetamisel,

Ø      ajutegevuse parandamisel,

Ø      halva kolesterooli vähendamisel ja hea kolesterooli taseme tõstmisel.

• Sisaldab üllatavalt palju kiudaineid, mis

Ø      tekitavad täiskõhutunde,

Ø      kiirendavad soolestiku tööd,

Ø      hoiavad veresuhkru ja insuliini taseme ühtlase,

Ø      võtavad organismist kaasa osad rasva ja kolesterooli,

Ø      langetavad veresuhkru taset,

Ø      aitavad vältida kõhukinnisust

·        Sisaldab rikkalikult kaaliumi, mis

Ø     aitab reguleerida vererõhku,

Ø     aitab lihastel normaalselt funktsioneerida,

Ø     toetab hapnikuvahetust ja vee hulga reguleerimist kudedes.

·        Lisaks kasulikele rasvhapetele ja mineraalidele leidub selles küllaltki rikkalikult vitamiine A, D, E, C, K ja eriti B-rühma vitamiine.

·        Sisaldab väga vähe suhkrut ja kuna vilja väärtuslikud toitained imenduvad aeglaselt, on see oluline toiduaine diabeetikutele ja kaalulangetajatele.

Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kasvavad avokaadopuud juba tuhandeid aastaid. Kesmine puu kasvab keskmiselt 25 m kõrguseks ja annab aastas saagiks umbes 180 vilja. Sorte on mitmeid, kõige tuntumad on tugeva mustjaspruuni koorega „Hass” ning siledama, tumerohelise koorega ja silmnähtavalt pirnikujuline „Fuerte”. Pähklisema maitsega ja kõige paremini salatisse sobivad on tumedakoorelised viljad.

Valimine. Poes avokaadot valides pigista vilja sõrmega – kui koor kergelt nõtkub, on küpsemine alanud. Piisavast küpsusest annab tunnistust ka vilja suhteline raskus suurusega võrreldes. Kui avokaado koor on plekiline, täiesti pehme ja sees on tunda kivi loksumist, siis on suure tõenäosusega tegemist üleküpsenud ja maitsetu viljaga.

Järelküpsemine, säilimine. Avokaadod korjatakse käsitsi ja pooltoorelt ning sarnaselt tomatitele ja banaanidele lastakse neil toatemperatuuril järelküpseda. Hoia pooltoorest avokaadot 2-3 päeva paberkotis, kuhu võid protsessi kiirendamiseks pista õuna või banaani. Avokaado maitseb kõige paremini toasoojalt. Küpseid avokaadosid hoia julgelt külmkapis, kus need säilivad söömiskõlbulikuna kuni 14 päeva.

Kasutamine. Lõika avokaado kuni kivini pikisuunas läbi ja keera mõlemaid pooli vastassuunas, kuni need eralduvad, Võta lusikaga seeme välja ja eemalda koor. Küpsel viljal eemaldad koore väga lihtsalt – lõika avokaadopoolik kaheks või enamaks sektoriks ning tõmba koor pöidla ja nimetissõrmega lahti, ehk täpselt nii, nagu koorid banaani. Püüa alles jätta võimalikult palju koorealust tumerohelist kihti, just siin on peidus kõige enam antioksüdatiivseid karotinoide. Kõige lihtsam on avokaado viljaliha lusikaga otse koore seest süüa.

Raamat pakub 30 retsepti jagu põnevaid ja esmapilgul ootamatuidki lahendusi, mille abil teha avokaadost oma sõber. Kuna tegemist on kapriisse viljaga, mis toorelt pole söödav ja üleküpsedes muutub pahaks, anname ka nõu, kuidas avokaadot poest valida ja kodus säilitada.

Avokaado sobib erinevate roogade sisse:

1. võided, sh hummus, guacamole;
2. salatitesse;
3. tortilja vahele, lk. 36 ;
4. küpsetatud avokaadopoolikud (lk.39);
5. supi sisse (lk.41);
6. risotosse, vaata avokaadorisoto (lk.45);
7. kotleti taignasse, vaata hakklihapihvid avokaadoga (lk.47);
8. kastmete ja kreemide sisse (lk. 48, 51, lk. 57/61-magus kreem);
9. magustoitudesse, nt. avokaadomuffinid (lk.55), mesine toorjuustukook avokaadoga(lk. 58), virgutav smuuti (lk. 63), avokaado-banaani-vaarikajäätis (lk.,64)

„100 rooga” sõsarsarja 13. raamat.